Heleri, täna on möödas täpselt 10 päeva, sellest kui Sinu ema nimi loosikorvist välja tõmmati ja 14.mai öösel kell 01:00 see üllatav telefoni kõne talle tehti. Ta oli ise kohapeal motopeo saalis. Milline oli tema reaktsioon, kui ta aru sai, et tema on just see inimene, kes on omale võitnud uue Harley-Davidsoni?
Ema vastas sellele nii: „Kõik oli hommikust saati selle vastu, et ma sinna üldse tulen. Aga seal ma lõpuks olin ja ka loosikupongi täitsin. Kui mu puusal kotis telefon värisema hakkas, mõtlesin veel, et kes pagan mulle nii hilja helistab. Aga sõbrannad kuulsid minu kõnet ja seda ka lavalt tulevat ning juba mind lükati läbi rahvamassi lava poole. Mina ise olin vist täiesti šokis. Kuulsin, kuidas kõik karjusid. Mäletan, et mind tõmmati lavale, sest ma ei näinud treppi, siis vilistasin veel näppudega ja hõikasin mikrisse, et jagan Harleyt tütrega. Mida Ivo mulle rääkis, ma ei mäleta üldse. Ma ei suutnud seda lihtsalt uskuda! Käisin pärast muudkui tsiklit vaatamas ja katsumas, nagu tahtes kinnitada endale, et ta on ikka tõesti olemas. Kõik muudkui käisid ja õnnitlesid, mina olin aga omadega hoopis mujal.
Mul on nii, nii kahju, et ma tervise pärast ei saa ise sõita, aga olen siiski õnnelik, et võit just meie hoovile sõitis!”
Kuidas sündis otsus, et selle mootorrattaga hakkad sõitma just sina?
Selle otsuse tegi ema juba laval, öeldes, et jagab võitu oma tütrega, kuna ta enda tervis seda kahjuks lubada ei saa.
Olen selle üle ülimalt tänulik, kuna mul endal mootorratast pole aga sõiduisu on meeletu. Nüüd täitus ka minu unistus sõita nii palju, kui hing ihaldab.
Ma olen sind selle mootorrattaga sõitmas näinud vähemalt viiel päeval, kuidas on uus sõber sinuga kohanenud, või sina temaga ning palju kilomeetreid olete koos läbinud?
Olen rattaga väga hästi kohanenud, tunne nagu oleks minu jaoks loodud. Sobime ideaalselt. Kilomeetreid kokku läbitud 623, neid oleks rohkem, kuid kahjuks pole nüüd saanud mõned päevad sõita. Aga kohe, kui olen mandlilõikusest natuke taastunud, hakkame taas kilomeetreid mõõtma.
Milline on olnud sinu varasem kogemus mootorratastega ja mida annab elule juurde uue Harley-Davidsoniga sõitmine?
Kuna minu esimesed kaks ratast olid biked ja suhteliselt raske oli seistes tasakaalu hoida ühe suure varbaga, siis Harley on täpselt paras, kuna jalad on kindlalt maas ja kindel tunne on sadulas istuda.
Kindlasti on on see üks minu vingeim suvi, kuna minu suur unistus, sõita siis, kui vaid isu tuleb, on täitunud.
Naised ja mootorrattad? Sa ei ole just väga karmi ja jõulise olekuga naine. Mida on julgustavat öelda neile, kes küll mõtlevad sellele, aga nad ei ole julgenud seda sammu veel teha?
Kui midagi väga tahta, siis saab kõigega hakkama. Mulle aitas kindlasti kaasa suur tahe tsikliga sõita, mis tekkis juba lapsena. Teismeeas veetsin päris mitu suve ringraja ääres ja sain kaasas käia võistlustel välisriikides. Sealt ilmselt sain selle kõige suurema pisiku.
Eks alguses oli hirm ja aukartus motikate ees, kuid üks hea sõber ütles julgustavalt : „Pole vaja karta, sina juhid tsiklit, mitte tema sind!”
Oled teinud kindlasti ka plaane uue raudratsuga mõni pikem reis ette võtta, kuhu mõtted on sind viinud?
Kaunile kodumaale tahaks tiiru peale teha ja kindlasti on plaan ka Soomes ära käia. Hetkel kaugemale pole mõelnud.
Kohtume kindlasti maanteel ja soovime sulle teraapilist ning põnevat hooaega. Kui soovid meie vestluse lõppu midagi veel lisada, siis ole lahke ning palju õnne sulle veelkord.
Tänan veelkord kõiki, kes minu jaoks selle hooaja võimalikuks on teinud. Eriti tänan oma ema, et ta mul olemas on ning tänu kellele ma selle vinge kaherattalisega sõita saan ja suured tänud Wildcards MC! Luban, et naudin igat hetke Harley- Davidsoniga!
[justified_image_grid ids=”5418,5415,5411,5410,5406,5405,5397,5407″ row_height=190 height_deviation=50 lightbox=magnific mobile_lightbox=no show_text_before=no show_text_after=no wrap_text=no developer_link=hide]
